Olin 14-aastane, kui lõpetasin laste muusikakooli ning olin veendumusel, et pilli ma enam ei mängi. Kaks kuud hiljem käisin pärimusmuusika laagris, kus tundsin muusikast ja teistega koos musitseerimisest esimest korda suurt rõõmu. Tol kevadel poleks osanud ma arvatagi, et jätkan sügisest viiuli õppimist ning seda, et muusika saab üheks tähtsamaks osaks minu elust. Soovin üle kõige seda suurt koosmängu rõõmu teistega jagada.

Olen lõpetanud Otsakooli rütmimuusika eriala Liis Lutsoja käe all, enne seda õppisin 5 aastat pärimusmuusikat Sänni Noormetsa juures ning klassikalist viiulit 7 aastat Kristiina Parise juures. Olenemata stiilist on minu jaoks oluline, et muusika oleks õpilase jaoks väljendusvahend ning et muusikaõpe oleks täis loomisrõõmu.